Ailar Kiristaja

Nimi: Ailar Kiristaja aka Kirsa
Sünniaasta: 1979
Võistlema hakkasin: Esimene võistlus oli 2002 TRM matkadistants. Võistlus läks ootamatult hästi, suutsin mööduda tervest rivist kontorirottidest, võideldes ise samal ajal pistmisega ja meeletu hingeldamisega, sest polnud aastaid võistlemist uneski näinud. Näpuluumurd ei jäänud kaugele, kui üritasin sõidu pealt lahti loksunud porilaua kinnitusmutrit kruvida. Sellest peale sain aru, et porilaudade ja pakiraamide koht ei ole võistlustel. :)

Minu MTB: Merida Carbon Team 2005 - custom
Minu MNT: Puudub
Parimad sõidud: 2005a Rakvere ja Rakke elionid, nii hea enesetundega lihtsalt ei ole võimalik sõita. Samuti 2005a sügiskrossid. Eraldi tooks välja Otepää ja Kilingi-Nõmme sprindi. Otepääl möödusin nii mõnestki konkurendist, kellest ei hiljem ega varem pole mööda saanud. Kilini-Nõmmel jäin A-finaalipiletist ilma, sest kohal oli seenioride paremik. Sõitsin lohutussõite ja võitsin lõpuks B-finaali. Olin ainuke võistleja kes sõitis 4x järjest, sõidud ise olid 2 minutilised laksud, pulss minu rekordi 194bpm lähedal. Tänu sellele võistlusele parandasin tugevalt oma starti ning rahulolu saavutatu üle saadab mind siiani.
Suhteliselt õnnestunud võistlusi on siiski palju. Viimased Tahkod, Poola tuur - hämmastav on ikkagi inimese võime 33 tundi sadulas püsida - ise mägedes ukerdades.

Kõik kuuma ilmaga toimunud eesti võistlused - motti lisab põõsa all ähkiv kaasvõistleja - samas kui enda enesetunne ilma tõttu ei kannata. :)

Kõige hullem sõit: 2006a Lähte XC, sest katkestasin, minek puudus täielikult. Sama aasta Toila XC võistluse tulemus ning enesetunne olid ka kehvad. Juba enne võistlust valdasid kaotamismõtted, startisin vabatahtlikult tagantotsast. Sain aru et võisteldes tuleb suuremat tähelepanu pöörata tervikpildile - toitumine, vaimne ettevalmistus, puhkus.
Hulludeks võib pidada ka esmakordseid osalemisi pikkadel võistlustel. Tahko 2004 viskasin 5km enne lõppu viskasin ennast lapiti viieks minutiks põõsa alla, no lihtsalt ei jõudnud, tee või tina. Sama aasta Haanja 100-l pikutasin põõsas 20km enne lõppu, ühe käega jõin kaasavõetud geele ja teise käega pühkisin verest tilkuvat nina...harrastusport... yea right. Väga raskeks osutus 2006a Saku 100. Varakevadel ei pidanud selg ja käed sellele mättahunnikule vastu ning viimased 40km(2-3h jutti) sõitsin püsti raske rauaga kangutades, kuid pulss oli samal ajal 125 - tõeline auk. Jalad said sellest sõidust sellise haamri, et kuu aega taastusid.

Eesmärgid: Tuua ellu vaheldust. Teha midagi "hästi". Rattaga sõidan vabatahtlikult ja siis kui ise meeldib, aga tänu võistlustele treenin palju rohkem, kui muidu, tänu millele on tervis paremas korras. Ja kui juba võistelda, siis võimaluste piires võimalikult hästi.
Muud hobid: Arvutid, helitehnika, fotograafia, psühholoogia, vahetevahel autoremont, hobikorras jäärajasõit
Ja natuke veel... VO2 Max 58, 375w, hemoglobiin 177 :)