Erik Raitviir

Nimi: Erik Raitviir
Sünniaasta: 1964
Võistlema hakkasin: 2001 kutsus tsainikust sõber mind Rakke maratonile. Ja juhtuski nii, et elu esimene rattavõistlus ei jäänudki viimaseks. Samal aastal tegin 2 asfaldisõitu, Rakvere ja TRM, millel hoolimata 1000 hulgast väljajäämisest edestasin suurelt mõndagi tulevast klubikaaslast. Kahjuks pole küll kunagi 1000 hulka jõudnud ja kõik klubikaaslased teevad mulle ära.
Minu MTB: Treenimise MaailmaMeistriKandidaadilt ostetud Trek Fuel 100 raami peale laotud heast ja paremast, tugevalt karboniseeritud ja suure mulliga überbling-bling ratas. Võistlen sellega kuna võrreldes hardtailiga saan raputaval pinnal ketti taga 2 raua võrra paremal hoida ja samal ajal sadulas olles hooga vändata.

Lisaks on ilma blingi väljanägemiseta väga blingil tehnilisel tasemel titaanraami peale ehitatud ratas mis on teenimatult talveka staatusesse tõrjutud.
Minu MNT: Kasutatud peast hangitud titaanraamiga ja -kahvliga püss, mille jooksude rummudele on kriibitud J.K. Vahetasin torud kuna eelmine omanik soovis neid tagasi ja hankisin lisaks teised jooksud DT Swiss 240 /RR1.1
Parimad sõidud: Kõik, mille olen lõpetanud tervena ja hea enesetundega. Eriti meeldejääv oli osalemine Kangasala 24h 2005 sõidul kus jäime tiimiga teiseks. Minu panus oli nõrgim kuid siiski said teised kõige kauem puhata sel ajal kui mina olin rajal. Asi seegi. Lisaks kõik H100 ja enamus Tahko sõite, Rakke 24h, Viimane Vanalinna Maximus. Selle võistluse kadumisest on tõesti kahju.
Kõige hullem sõit: Mulgi 2002 sõideti mind 4-ndal km-l rajalt välja ja tulemuseks oli 5 nädalat kipsis käsi. Tahko 2005 oli selline kannatamine, et lõpus jäi nutust õige vähe puudu. Tahko 2006 lendasin viimasel laskumisel hoo pealt kividesse kuna õhk lahkus esikummist ja ratas polnud enam juhitav. Lõpetasin siiski ja alles hiljem sain aru, et reieluusse tuli mõra, mis annab praeguseni tunda. Finishis ütles soome kohalik kiirabi, et mine pese end kõigepealt verest ja porist puhtaks, siis vaatame, mis sul viga on.
Eesmärgid: Taastada kontoritööst muserdatud kuplialust.

Lõpetada iga alustatud sõit hea enesetundega ja jõuda tervelt koju pere juurde. Sõitu katki ei jäta muidu kui see pole enam ühegi valemiga võimalik. Siiani on juhtunud seda vaid üks kord, käeluu purunemise tõttu. 

Tehnika peab kestma! Ma oleksin täielik jobu kui ratta lagunemise pärast peaksin koju jalutama või kellegi järgi kutsuma. Seepärast keeran oma ratast ise, mitte ei vii seda kellelegi teisele teha. Lisaks on see meelepärane tegevus.
Muud hobid: Meisterdamine (kui vaja, meisterdan ka maja valmis), arvuti, foto, suusatamine (nii mäest üles kui alla). Kui viitsin, teen vahest õhtul feta-tuunikala-tomati-hiina kapsa salatit.
Ja natuke veel... Õlut ei joo. Mõningatel eksperthinnangutel just selle asjaolu tõttu on mu sportlikud tulemused nii nigelad. Olgu siis...