Tulekul...
| No events |
Veri Lumel 2011 VCL vs CCRM suusasprint
10
Märts
2011
| < Eelmine | Järgmine > |
|---|
Anti Saarepuu seletas kunagi Eesti Raadiole: "Algul leppisime kokku, et vahetame teadet vasakul. Siis muutsime paremale, aga ta jäi vist karpi ja tuli vasakult ning mehed olid ees ja mina seal lihtsalt seisin ja ootasin." See on murdmaasuusatamise teatesprint, kodanikud!
Traditsiooniks on kujunenud, et lahing peetakse maha suht suusahooaja lõpus, märtsikuu alul, Keila endise tankodroomi alale rajatud suurepäerases suusamekas. Stiiliks on siiani valitud vaba stiil ning iga liige pidi rad aläbima kaks korda. Tankimäena tuntud Harjumaakonna üks kõrgemaid tippe kahjuks või õnneks oma täies uhkuses küll kasutusse ei läinud. Samas sisaldas 1,4 km pikkune ring kaks tõusvat lõiku, mis tagantjärgi tarkusena olid piisavad. Ilmaolud oli libedad (ca 0*) kuid liikumiskiirust takistas ühel tõusulõigul korralikku vastupanu osutanud tuul.
velo clubbers'i ridades leidub mitmeid suusahulle, kes ka hooaja jooksul vabariiklikel maratonidel häid tulemusi on näidanud (a la Kaupo, Taikki). Paraku oli osa meie parimatest suuskuritest tähtsal hetkel kas hõivatud (a la Edvard) või erinevatel põhjustel tugevas alavormis (a la Rommi, Margus). Kõigest hoolimata olime esindatud kahe tiimiga - A-koondis (Kaupo, Oliver, Kristjan, Taikki), kel oli plaanis tõsist konkurentsi pakkuda kellele iganes ning B-koondis (Janek, Rommi Margus, Väino), kes soovis eelkõige fun'i eesmärgil pulss punasesse saada.
Stardipaugu kõlades lahkus joonelt kokku viis tiimi (VCL-A, VCL-B, CCRM-1, CCRM-2, Porter). Esimeste paunadega oli selge, et magusamte palade peale võitlevad seekord esitiimid. Paraku osutus teise vahetuse lõpp saatuslikuks VCL-A tiimile, kuna Oliver põkkus vahetusalas just CCRM-1 tiimi esindajaga ning tutvus lähemalt kohaliku lume struktuuriga. Ajaks kui teade oli Kristjanile üle antud olid ülejäänud konkurendid kadunud juba metsa rüppe. CCRM-1 jämejalad suutsid kiirelt kasvatada omale turvalise edumaa, mida õnnestus hoida ka lõpuni. VCL-1 primaarseks eesmärgiks kujunes võitlus teise koha pärast, kus Porter'i tiim oli haarde ulatuses. Paraku küll ebaõnn jätkus ning mõnede täiendavate tasakaaluhäirete tõttu oli juba mõned vahetused enne lõppu klaar, et tuleb leppida viimase poodiumikohaga. Väikeseks lohutuseks võib pidada fakti, et nii päeva kiireima ringi kui ka üldse kiireima mehe au saab endale suveräänselt velo clubbers A-koondise ankrumees Taikki!

Mis toimus aga samal ajal India-pundis? Konkurents oli tihe, sisuliselt kulgeti pidevalt koos. Rommi pakkus küll oma esimese vahetuse käigus vastastele väikse händikapi, võttes rajale sisse lisapaunana Tankimäe tipu. Pole hullu, kui hoog on sees, siis tuleb mönuga vötta. Edasine oli iseloomustatav ühe sõnaga - tihe. Kokkuvõttes võib väita, et õhtu kulminatsiooniks kujuneski võitlus eelviimase koha peale, kus selgus saabus alles finishisirgel. Paraku osutus CCRM-2 finishikiirendus efektiivsemaks. Samas tuleb tunnistada, et hea seegi kui finishisirgele koos jõuti, eriti arvestades asjaolu, et mõned VCL-B kergelt ülekaalulised kodanikud tegid käesolevaga oma talve esimesi üksikuid suusaliuge
. Kokkuvõttes tuleb nentida, et oli üks ütlemata tore õhtu ning velo clubbers tänab peakorraldajat CC Rota Mobilis. Usume, et võit oli magus, eriti magus just meenutades kõiki neid valusaid futboolseid oktoobripäevi
. Igatahes loodame traditsioonide jätkumist ja kinnistumist.Veri Lumel suusa teatesprint 2011 tulemused
1. CCRM-1 24:37 (Anti 2:59, 3:02; Marek 3:01, 3:19; Kaido 2:59, 3:02; Rain 3:06, 3:09)
2. Porter Racing 25:39 (Juhan 3:03, 3:01; Priit 2:56, 3:15; Tarmo 3:22, 3:26; Erik 3:15, 3:21)
3. VCL-A 26:05 (Kaupo 3:00, 3:11; Oliver 3:14, 3:24; Kristjan 3:34, 3:49; Taikki 2:53, 3:00)
4. CCRM-2 29:13 (Bruno 3:30, 3:35; Alvar 3:43, 3:52; Tõnu 3:42, 3:39; Ergo 3:39, 3:33)
5. VCL-B 29:15 (Janek - 3:44, 3:46; Rommi 3:46, 3:41; Margus 3:28, 3:38; Väino 3:37, 3:35)
Taikki: Kahju, et läks nii nagu läks, ilma kukkumiseta oleksime tõenäoliselt vähemasti Porterile tõsist konkurentsi pakkunud. CCRM-1 on väga hea ja ühtlane.
Enda enesetunne oli väga ok. Esimesel ringil pingutasin korralikult, vähemasti tundus nii, ja vähendasin Tammsooga vahet. Samas peale vahetuse lõppu polnud üldse raske olla. Äkki siis ei pingutanud piisavalt
. Teise vahetuse sain suht pika vahega juba. Alguses punnitasin küll, lootsin, et äkki Erik on väsinud ja kepsud nõrgad ning suudab Keila lumega sõprust sõlmida. Nende õnneks ja meie kahjuks nii ei läinud ja ankrumehena lasin viimase pauna juba sirge seljaga.Kaupo: Püüan natuke positiivseid aspekte leida: kaotus oli oluliselt väiksem kui mullu, isegi koos õnnetu juhtimiga vahetusalas. Positiivne on ka see, et saime 2 tiimi välja.
Omalt poolt andsin vist üle 100%. Sain max pulsiks 175 l/min, selliseid kõrguseid ei ole ma suuskadel kordagi näinud (pühapäeval Käärikul sain sprindis 170 l/min).
Kristjan: Tegelikult tekitasin ka ise ühe vahejuhtumi, mida keegi õnneks pealt ei näinud. Kahjuks aeg tiksus seal siiski edasi Tongue out. Pärast pisikest maokat üritasin nii kuis torust tuli edasi liikuda, sest kartus, et neljas tiim juba sabas on, oli niivõrd suur.
Väino: Kripeldama jäi see viimane koht. Lasin viimases vahetuses konkurendi ette lootes viimasel laskumisel skalp võtta aga laskumine jäi liiga lühikeseks ja olin pärast tõusu liiga kaugel - kiirusest jäi tiba puudu ;).
VCL B-koondise sisekliima oli super, rivaalitsemist polnud ning järjestus kujunes sujuvalt, imestuseks avastasin, et olen ankrumees :). Ankur vist oli tiba raske, kuigi jõusaali ettevalmistus oli kenasti tehtud aga teen põhjalikuma analüüsi - kusagil viimase 5 aasta treeningus on viga sisse tulnud? Vajab selgitamist, helistan Matile (sellele Veerpalu sõbrale), ehk oskab vastata.
Üritus oli lahe ja täiesti jõukohane - järgmisel aastal teeme tagasi!!! Sain täitsa korraliku trenni kirja (sh max - 184).
Margus: Üldiselt mulle ei meeldi kui mu plaane rikutakse, aga no klubi nimel oleme kõigeks valmis. Nimelt oli mul sügisel kindel plaan kujundada omale seekord erakorraliselt suusavaba talv. Lõpuni aus olles rikkusin seda esmakordselt juba veebruari alul Holmenkollenis, kus lihtsalt ei suutnud kiusatusele vastu panna. Järgmine laks oli siis juba Keila. Esmaspäeval sai käidud luurel ja natuke Kristjaniga mõõtu võetud A-koondise liikmekandidaadi kontekstis. Polnudki kõige hullem.
Võistluspäeval oli peale soojendust selge, et täna on kuidagi kehv päev. Võib-olla andis selle oma osa ka paar magamata ööd. Enesetunne oli naturaalselt s..t. Otsus oli kiire, B-koondis.
Sõit ise oli suht ok. Esimeses vahetuses tegin vahet tagasi (CCRM-2 liikme maokas aitas kaasa) ja teises olin kohe vahetult kannul ja üritasin taktikaga lüüa. Juhtus aga hoopis nii, et iseendal lõin kopsu üle maksa ja enne viimast tõusu oleks peaaegu ropsima hakanud, idioot. Koondise võtmes sai siiski ok sõit tehtud kui aegu vaadata. Kuivõrd pulsokas pulsiandmeid ei salvestanud, siis jääb ära ka faktisadu, ega seal midagi ilusat poleks olnud arvavasti enivei. Veremaitse oli suus.
Ahjaa, suuski ei saa ka milleski süüdistada, kuna Kristjan oli need täitsa normaalselt ette valmistanud. Täname selle eest!









