Kevadlaager a la Otepää

Juba ei-tea-mitmendat aastat järjest on velo clubbers'i seltskonnal kombeks koguneda aprillikuu ühel nädalavahetusel Otepääle Marguse puhkekeskusesse. Ei küsimus ei ole puhkuses kevadisel kupelmaastikul, teemaks on hoopis trenn-trenn-trenn ja veelkord trenn. Kelle jaoks on tegu hooaja esimeste pikkade trenniga, kelle jaoks esimeste tempokate trennidega ja kelle jaoks üldse esimeste liigutustega kaherattalise vahendi kaasabil. Kokkuvõttes saab igaüks täpselt seda mille järgi on tuldud.

Nagu viimastel aastatel kombeks oli ka seekord kutsutud kaaslaagerdama sõbralikud konkurendid CC Rota Mobilis sbornajast. Nagu ikka imbus seltskonda täiendavaid vähem ja rohkem regulaarseid gastrolleerijaid. Egas meil selle vastu midagi pole, seltsis segasem.

Ja tõesti, selts oli tavapäraselt segane. Nagu ikka peab koormusele järgnema taastumine. Kuivõrd velo clubbers'i ja ka teiste kaaslaste näol on tegemist siiski haarastussportlastega, siis on taastumine eriti terava tähelepanu all. Saun, karvaeemaldus aspektiga kümblustünn, erineva konsistentsi ja päritoluga taastavad vedelikud, kõikvõimalikke lihasgruppe lõõgastavad jutuvested ning olengud hotelli fuajees on tüüpsed ja kõrge efektiivsusega taastusvahendid. Seekord olid isegi majaperemehed asja ette aimanud ning paisanud müüki koguse very special Ratturite Siidrit.

Kui kogunemise sportliku aspekti poole tagasi pöörduda, siis tuleb mainida, et harrastusrattur on kõva pähkel. Ei murdnud teda ka laagri teise päeva eriti kehv suusailm, st keskmiselt 6* sooja ja kas ülevalt või alt tulev vesi. Läbimärjad kuid rahul näod ei teinud asjast suuremat numbrit - raske õppustel, kerge lahingus! Parimatel kogunes 3-päevase laagri jooksu kilomeetreid sinna 300 kanti ning ajaliselt ca 10h - pole pahaaa!

Kokkuvõttes pole öelda muud kui, et sama koht, sama seltskond, uus aasta!