Elva Rattamaraton 2010

Juba oi oi kui mitmendat korda toimunud omamoodi kuulus Elva Rattamaraton sai sellel aastal teoks laupäeval (24.07.2010). Korralikus kuumuses toimunud võidukihutamine oli meie klubile nii heade kui tagasihoidlike tulemustega. Kirja said mõned väga head tulemused ja mõned 'peaaegu, et oleks hea'd tulemused :). Sellises kuumuses kippus rattal 'mootor' kergelt keema minema ja tulemata ei jäänud ka muud mehaanilised tõrked.

 Kõigest hoolimata, dokumenteeriti meie saavutused järgnevalt:
15. Oliver Öpik 2:15:37
145. Kaupo Raag 2:34:34
174. Kuldar Reiljan 2:37:22
198. Ailar Kiristaja 2:39:55
228. Väino Kiuru 2:42:28
706. Tauno Steinberg 3:24:57
838. Erik Raitviir 3:54:08
Raul Kotov - DNF
Peeter Kand - DNF

Mida arvasid asjast osalejad? Kohe kuuleme...

Raul: Kõik kevadised trennid windstopperi ja sooja pesuga olid tehtud tänase võsitluse nimel. +32 ... mõnus-soe. Kiivri all kippus küll natuke palavaks minema aga keha õnneks jaksas. Kahjuks kogu idüll lõppes 45-l kilomeetril kui tagumine kumm otsad andis, vahust polnud abi ja finišisse tuli tulla otse. Protokoll tegi ka meelehärmi sest nii mõnigi sellet kambast, kellega koos olin, jõudis esi 100 hulka. Hooaja eesmärk oli käega katsuda aga jääb järgmiseks korraks ... loodan siis Rakkesse ka +30-t

Erik: Hull sõit oli. ei saanud algusest peale sooja tõttu hoogu üles ja nii jäigi. Peale 2:30 sõitu oli täielik siiber. Elvasse sisse tulles aiamaade juures hakkas pilt virvendama ja pea ringi käima. Õnneks oli mäe otsas vana voolikuga. Lasin tal pea maha jahutada.

Oliver: Kui tehnikast rääkida, siis mul endal läks õnneks oma tagakäikar reedeõhtusel tutvumissõidul ära lõhkuda (X0 vedru). Tänud klubikaaslastele, kes abi otsisid ja/või lahenduse leidmisele kaasa aitasid (juhendasid).

Tauno: Proovisin siis minagi sel aastal esimest korda rattaga võidu sõita. Registreerimisel sain viimase stardinumbri. Alustasin kiirelt, et ette poole pääseda. Eilne ilm ja vähene treenitus sel aastal maksid aga kätte kui kaks tundi sõidetud oli. Edasi vaevlesin krampidega ja muude hädadega, et ikka lõpuni pääseda ja tulemus kirja saada.

Kaupo: On häid päevi, on halbu päevi ja siis on päevad nagu eile Elvas. ca 45km suutsin sõita, siis edasi liikusin progresseeruvalt langevas tempos. Viimased 10 pungestasin vaid selle eesmärgiga, et mitte katkestada. Tagatipuks avastasin, et sadulakott oli suu paotanud ja väärtuslikuma osa oma sisust rajale jätnud.

Kultdar: Kuni 20nda km-ni oli enam-vähem ok, sealt edasi algas piin ja läbivajumine. Taolise kuumalaksu, kus tekivad külmavärinad ja meeletutes kogustes joodud vesi keerleb sisikonnas kuni üle lenksu välja oksendad, taolise jama olen üle elanud Poola tuuril kuumimate ilmadega (üle +30).
Kui nats metsavahel vilus taastusin, siis vajutamise ajaks olin juba kruusal... ja kööga. Supertänud Agele, kellelt vett sain ja muidugi Oliveri kallimale jootmise eest.
Kuivik Lasse tarvitas ära nats üle poole 0,5st pudelist ja Talukas kaotas esimesel laskumisel oma ainsa pudeli ära. Igas toidupunktis haaras ühe topsi (nagu seal lonksuke põhjas on), ainult peale vahefinshit noppis 4 topsi. No ma ei tea, need vennad peaks perearsti poole pöörduma.