MILLINE ON ÕIGE RAAMISUURUS? 
 
Identseid  inimesi pole olemas  - kes pikem, kes  lühem, kel pikemad  jalad  ja kel  lühemad käed. Mõni ei paindu üldse ja mõni ebaproportsionaalse torsoga. Samas kuidagi peab ju raamisuuruse ära otsustama. Alljärgnevalt on toodud  lihtne  moodus  esmaseks  raamisuuruse  määratluseks,  millest  edasi  toimub  juba  personaalne peenhäälestus (sadula kırgus ja tagasiaste, stemi pikkus ja kırgus jne).
 
Kuidas toimida? 
Kıige  tavalisem  raamisuuruse määratlus  käib  sadulatoru  pikkuse  järgi.  See  oma  korda mııdetakse  tavaliselt tsentrist-tsentrisse  (C-C). C-C  pikkus määratletakse mõõtes  ära  vahemaa  keskjooksu  keskpunkti  ja  sadulatoru risti vahel. Sadulatoru rist on see punkt, kus kohtuvad sadulatoru ja ülatoru keskjooned.  
Õige raamisuuruse määratlemiseks tuleb sul esmalt korrektselt mõõta ära oma jala sisekülje pikkus (cm). Jala sisekülje pikkus mõõdetakse järgnevalt:
1.  Esmalt  varu  omale  üks  abiline,  kellega  koostöös  on  järgnev  lihtsamalt teostatav. Mõõtmine on võimalik põhimõtteliselt teostada ka üksi.
2.  Seisa sirgelt püsti ja paljajalu (ära kanna mingeid jalatseid!).
3.  Aseta oma jalad nii, et jalalaba siseküljed on üksteisest ca 20 cm kaugusel.
4.  Võta ideaalis üks ca 35 mm läimõõduga toru (sarnane rattaraamiga) või siis nt  sama  paks  raamat. Aseta  toru  või  raamatu  selg  jalgade  vahele  ja  suru piisavalt  tugevalt  hargivahele  (nagu  istuks  keha  raskusega  sadulas),  ehk kondini.  Hetkel  tundub  naljakas,  aga  kohe  läheb  selgemaks.  Etteruttavalt võib öelda, et tegu ei ole kuulsa Kreisiraadio kepitantsuga.
5.  Veendu, et toru või raamat on täselt keha keskel ja horisontaalselt.
6.  Mõõda distants põrandalt  toru  või  raamatu  selja peale nii keha ees  kui  ka taga (vt pilti). Liida tulemused ning jaga seejärel kahega. 
7.  Kui abilist pole käepärast võtta, siis soorita mõõtmine selg  ja kannad seina vastas seistes. Tee seinale  toru või  raamatu selja pealt märge ning mõõda selle kaugus põrandast.
8.  Tulemuseks ongi sinu jala sisekülje pikkus sentimeetrites.

Kuidas saadud tulemuse pıhjal omale ıige suurusega raam valida?

Selleks on järgnevalt toodud mõned valemid vastavalt raamigeomeetria tüübile:
MAANTEERATTA HORISONTAALNE GEOMEETRIA (ülatoru on aluspinnaga horisontaalne1)
Kasuta valemit: jala sisekülje pikkus (cm) x 0.65. Tulemuseks saadud näitaja ümarda üles või alla vastavalt sellele kumb on lähemal saadaoleva raami suurusele (valdavalt on maanteeraamid täissentimeetrites ja tihti kahe cm sammuga). 
MAANTEERATTA LANGEV GEOMEETRIA (ülatoru on sadulatoru suunas ehk tahapoole alla kaldus; inglise keeles sloping geometry vıi compact geometry). Kasuta valemit: jala sisekülje pikkus (cm) x 0.65 - 4 cm. Tulemuseks saadud näitaja ümarda üles või alla vastavalt sellele kumb on lähemal saadaoleva raami suurusele (valdavalt on maanteeraamid t‰issentimeetrites ja tihti kahe cm sammuga). 
NB! MAANTEE ERALDISTARDIRAAMI osas soovitatakse valida tavaraamiga võrreldes ca 2-3 cm väiksem raam!
MAASTIKURATTA GEOMEETRIA (raamisuurused märgitakse üldjuhul tollides, 1" = 2,54 cm). Kasuta valemit: jala sisekülje pikkus (cm) x 0.558 / 2,54. Tulemuseks saadud näitaja ümarda üles või alla vastavalt sellele kumb on lähemal saadaoleva raami suurusele (valdavalt on maastikuratta raamid täis- või pooltollides ja tihti kahe tolli sammuga).
Näide. 182 cm pikkusel isikul on jala sisekülje pikkus 87 cm. Järelikult on  temale eeldatavasti sobilikud raamide suurused järgnevad.

• Maanteeratta horisontaalne geomeetria: 87 cm x 0.65 = 56,55 cm ≈ raamisuurus 57 cm.
• Maanteeratta langev geomeetria: 87 cm x 0.65 - 4 cm = 52,55 cm ≈ raamisuurus 53 cm.
• Maastikuratta geomeetria: 87 cm x 0.558 / 2,54 = 19,11" ≈ raamisuurus 19".

* Langeva ülatoruga raamide puhul kasutatakse vahel ka nö virtuaalse horisontaalse ülatoru näitajana nn efektiivset ülatoru (effective top tube).